Üha suurem osa elektrist toodetakse taastuvatest allikatest, nagu tuul ja päike, mistõttu sõltub elektritootmine järjest rohkem ilmastikuoludest. Samal ajal kasvab elektrinõudlus, sest elektrifitseeritakse transporti, küttesüsteeme ja tööstusprotsesse ning suureneb digitehnoloogiate, näiteks tehisintellekti ja andmekeskuste energiavajadus. Samal ajal on muutumas ka elektriturud, mis võimaldavad elektri tootmises, tarbimises ja kauplemises aktiivsemalt osaleda üha erinevamatel osapooltel, alates suurtest energiaettevõtetest kuni väiksemate varade, näiteks akude, päikeseparkide ja hajustootmisseadmete omanike ja haldajateni.
Kõik need arengud muudavad elektrisüsteemid dünaamilisemaks ja toovad kaasa uusi ebakindluse allikaid. Pakkumine sõltub ilmast, nõudlus muutub koos uute tarbimismustritega ning hinnad reageerivad mõlema kõikumisele. Kuidas mõjutab kasvav keerukus seda, kuidas elektrisüsteeme tuleb juhtida, et need püsiksid töökindlad ja taskukohased? Kuidas saavad eri osapooled neid muutusi paremini mõista, prognoosida ja juhtida? Millised on peamised lahendamist vajavad probleemid ning milliseid oskusi on nende lahendamiseks vaja?
Seminaril arutletakse selle üle, kuidas andmeteadus ja tehisintellekt elektrisüsteeme muudavad. Fookuses on tõenäosuslik prognoosimine, digitaalsed kaksikud, virtuaalelektrijaamad, automatiseeritud elektrikaubandus ja dünaamilised liinikoormused. Seminar seob valdkonna põhimõisted praktiliste rakenduste ja tulevikusuundadega.
Esinejad:
- Donatas Braziulis, partnerlussuhete asepresident ettevõttes Markedroid
- Siim Meeliste, ettevõtte STACC äriarendus- ja tootejuht
- Markus Lippus, juhtiv andmeteadlane ettevõttes GridRaven
Seminari akadeemiline korraldaja on arvutiteaduse instituudi teaduslik programmeerija Novin Shahroudi.